Birma/Myanmari haridussüsteem on 2010. aasta avanemisest alates olnud pidevas muutumises. Olenemata uutest haridusreforme puudutavate kavadest on haridusvõrk endiselt paljudes piirkondades välja arendamata ja puudulik. Ligipääs ka algharidusele on sadadele tuhandetele maapiirkondade ja konfliktitsoonide lastele endiselt kättesaamatu. ​

​

• 2.7 miljonit last (vanuses 5-16) ei ole kas mitte kunagi koolis käinud, või on välja langenud formaalharidussüsteemist.

• Kogu riigis on kokku 3.5 miljonit täiskasvanut (üle 15 aastased), kes on kirjaoskamatud.

• 2014. aastal läbi viidud rahvaloenduse alusel ei ole 22% Shan osariigis elavatest lastest vanuses 5-16 (peamiselt šanid) mitte kunagi koolis käinud, olles antud näitaja poolest kõige kõrgem osariik kogu riigis.

• Samuti on kirjaoskuse tase täiskasvanute hulgas Shan osariigis kõige madalam, olles vaid 64,6%. Kirjaoskamatus valitseb peamiselt just maapiirkondades. Sama küsitluse kohaselt on algharidust omandavate laste arv kõige madalam Shan osariigis, kus vastava eagrupi hulgast vaid 55.9% lastest omandavad algharidust. Sealjuures riigi keskmine on 71.2%.

• Haridusvõrk ei ole Shan osariigis kunagi korralikult välja arendatud olnud ning hariduse madal väärtustamine on generatsioonilt generatsioonile edasi kantud

​

Täna on enimlevinud probleemideks vähemusrahvaste jaoks piiratud ligipääs haridusele, antava hariduse väga kehv tase ning õppekeele küsimus. Nimelt on riigikoolides kogu õppekava birmakeelne, mis aga vähemusrahvusest lastele tähendab tihti õppimist keeles, mida ei oska keegi nende külast ja mina nad kuulevad esimest korda just koolis. 

​

Lisaks riigikoolidele, mis šanide sõnul ei arvesta kohalike laste vajadustega ning ei küündi kaugeltki mitte kõigini piirkonnas, pakuvad alg-, põhi- ja ka keskharidust veel paljud erinevad institutsioonid ja MTÜd. Oluline roll on budistlike templite poolt rajatud kloostrikoolidel ja kogukonnakoolidel, mis on reeglina külade endi poolt loodud koos mõne võimekama kohaliku MTÜga või kloostriga. Lisaks neile on teatud piirkondades šani armeede poolt hallatud koolid, või külakoolid, mis toetuvad armeede õppekavadele ja finantsilisele toele. Viimastele aastatel on tekkinud piirkonda ka erakoolid, mis on reeglina kättesaadavad vaid jõukatele linnas resideeruvatele peredele. Selle kõige juures on aga endiselt kümned tuhanded lapsed, kel puudub võimalus ka algkoolis käia.